Turvaline ja tark tehnoloogia kasutamine

Lapsed ja tehnoloogia – võimalused, ohud ja turvalisus

Praegu tehnoloogiad on oluline osa inimese igapäevas elus, nii lapse kui täiskasvanu. Nutiseadmed ja internet annavad palju võimalusi aga samal ajal toovad kaasa ohud.

Alguseks räägime plussidest. Kõige silmanähtav on kontakt igal ajal igal kohal ja võimalused mis selline kiire ühendus toob kaasa. Isegi praegu kui meil on karantiin riigis tehnoloogiad aitavad meile õppida ja olla kontaktis õpetajaga samal tasemel nagu enne. Me teeme kodutööd, saame tagasisidet ja õppematerjalid erinevate digikeskkondade kaudu. Koolis näiteks e-kooli kaudu vanemad näevad oma laste õppimise saavutused ja saavad tõhusalt kooliga kontaktis olla. [1]

Teiseks suureks plussiks on keele- ja suhtlemisoskused. Uuringud on näidanud, et teatud rakenduste kasutamine tahvelarvutites võib parandada laste sõnavara. Samuti usutakse, et tahvelarvutid võivad aidata edendada laste keelekasutust ja sotsiaalset suhtlust [1]. Ma tean palju inimesi kes õppis inglise keelt arvutimängude, televiisori jne abil. Mina ise olen selles hulgas ja väga suur osa minu sõnavarast tuli mängudest.

Tehnoloogias on ka palju miinuseid, peamiselt tervise perspektiivist, aga ma arvan et plussid on väga olulised ja avavad inimestele palju võimalusi kõike elusfäärides.

Üks väga suur tehnoloogia oht on sõltuvus. Üldiselt kui me analüüsime miinuseid me näeme et peamised probleemid on seotud nutiseadmete liigse kasutamisega. On leitud, et kui kiiresti arenevat aju (ja meie aju areneb kuni 21 aastani!) stimuleerida liigselt tehnoloogia abil, siis tekivad probleemid tähelepanu ja kognitiivse arengu osas, samuti kahjustab see õppimisvõimet, suurendab impulsiivsust ja vähendab enesekontrollivõime. Niinimetatud digitaalne dementsus vähendab tähelepanu ja süvenemise võimet ning mälu. Kuid tänapäeval võib jääda mulje, et me ei pea oma ajusid üldse faktidega koormama, kuna kogu info on paari hiirekliki kaugusel kättesaadav. See aga suurendab üldist pinnapealsust info omandamisel ning halvendab võimet seoseid luua. [3]

Lisage selle see et 2015. aastal tehtud uuringus leiti, et keskmine inimene vaatab oma internetti ühendatud telefoni rohkem kui 200 korda päevas, see teeb umbes iga viie minuti tagant [2]. On silmanähtav et peaaegu kõike digitaalse probleemide juureks on see kui kergesti tehnoloogiad võtavad üle meie elu.

Iga asi on mürk ja miski pole mürgita, ainuüksi doos muudab selle millekski mürgituks (mürgiseks).
—Paracelsus

Kaiseri fondi poolt avaldatud uuringu põhjal ei jälgi 60% vanematest seda, kuidas lapsed tehnoloogia seadmeid kasutavad ning 75% lastest on nende kasutamine lubatud ka magamistoas. Piiramatu tehnikaseadmete kasutamine loob olukorra, et lapsed vaevlevad krooniliselt ebapiisava une käes ning see mõjutab nende emotsionaalset seisundit, akadeemilisi saavutusi ja üldist tervist [3]. Oluline on sisse viia digitaalsete seadmete kasutuskeeld 30 minutit enne magamaminekut, kuna selliste seadmete kasutamine võib meie aju stimuleerida. [1]

Ka üheks probleemiks seotud tehnoloogiaga on vähenenud kehaline aktiivsus ja ülekaalulisus. Professor Andrew Prentice on kommenteerinud BBC uudistele juba aastal 2002, et 21.sajandi lapsed võivad olla esimene põlvkond, kelle eluiga ei ületa nende vanemate oma ning suur roll selles olukorras on sellel, kui suure osa aega veedavad lapsed teleka ja arvuti ees istudes. [3]

Üks väga suur tehnoloogia miinus mis ei ole seotud liigse nutiseadmete kasutamisega on küberohutus [1]. Internet oli tehtud peamiselt täiskasvanutele ja seal on palju asjud mis ei ole lastele eakohased. Nutitelefoni või tahvelarvutit kasutavad lapsed on eriti suures ohus kui neil lubatakse kasutada sotsiaalmeedia rakendusi.

On oluline aru saada et arvuti ja teised nutiseadmed, sotsiaalmeedia jne on samasugune vara nagu kodu, auto jne. Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab [5]. Seega on oluline jälgida oma andmete ja nutiseadmete turvalisust.

Mõned üldised nõuanded arvuti turvalisuseks [5]:

• Paigaldage arvutisse viirusetõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda
• Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi
• Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu
• Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meili manuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid
• Kasutage tugevaid paroole
• Ärge jagage kergekäeliselt oma isiku-, kontakt- ega juurdepääsu andmeid
• Logige end administraatorina sisse ainult siis, kui see on hädavajalik

Õpetaja (täiskasvanu) roll õpilaste/noorte IKT kasutamisel.

Täiskasvanute peamine roll on laste juhendamine turvaliseks nutiseadmete kasutamiseks.

Spetsialistid leiavad, et internetisõltuvuse arengu ennetamiseks ning digivahenditest saadava kasu soodustamiseks tuleks juba varakult lastele teadlikku digivahendite ja interneti kasutamist õpetama asuda. Digimaailmal on suur mõju laste mõtte- ja tundemaailma kujunemisel: mida nad väärtustavad, kuidas ja mida õpivad jne. Samas ei maksa alahinnata vanemate mõjukust – kõige olulisemad mõjutajad lapse elus on siiski ikka ja alati tema vanemad. [7]

Soovitused lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks [7]:

• Pidage meeles, et see, mida olete õpetanud lapsele heaks inimeseks olemisest, kehtib ka digitaalses maailmas. Selgitage oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.
• Eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad. Arvestage, et laps jäljendab teie käitumist – jälgige, kuidas ja kui sageli ise internetis olete, mida seal teete, millist eeskuju annate.
• Oskus ise digimaailmas hakkama saada on hädavajalik ja eeldab õppimist. Hoidke ennast digimaailma arengutega kursis. Harige ennast selles, millised võimalused ja riskid interneti ja nutiseadmete kasutamisega võivad kaasneda ja rääkige neist oma lapsega.
• Tuvastage veebilehed, mida soovite, et teie laps külastaks. Internetis on palju lapsele eakohaseid ja harivaid veebilehti, mis pakuvad võimalusi õppimiseks ja mängimiseks.
• Leppige lapsega kokku reeglid interneti ja nutiseadmete kasutamises ning jälgige ka nende mõlemapoolset täitmist. Kui ostate või annate lapsele kasutada uue nutiseadme, siis leppige kohe kokku ka selle kasutamise reeglites. Kokkulepitud reeglid tuleks koostada vastavalt lapse vanusele ning ajakohastada lapse kasvades ja tema oskuste ja teadmiste suurenedes.
• Tegutsege lapsega koos ka digitaalmaailmas. Tundke huvi lapse tegemiste vastu internetis – külastage koos samu veebilehti, sotsiaalvõrgustikke, mängige talle meeldivaid mänge. Vestelge temaga, miks talle mingi keskkond või tegevus võrgus meeldib.
• Olge ka ise sotsiaalmeedias pädev. Tundke huvi, milliseid rakendusi (äppe) ja teenuseid teie pereliikmed, sugulased ja tuttavad kasutavad. Võib juhtuda, et nii mõnegi veebikeskkonna või rakenduse proovimisel hakkate paremini mõistma nii sotsiaalmeediat kui ka põhjust, miks teie laps seda naudib.
• Olge oma lapsega seotud sotsiaalmeedias, kuid austage tema privaatsust ka seal. Arutage lapsega, millisel viisil tema sooviks teie ja teiste pereliikmetega olla seotud sotsiaalmeedias ja millist informatsiooni, sealhulgas fotosid ja videoid, lapsel endast ja oma pereliikmetest on mõistlik jagada. Ka ise fotode ja videote üleslaadimisel arvestage lapse huvidega ning küsige lapselt enne luba, kui foto temast internetti üles riputate.
• Alati proovige enne mõista, kui hakkate hukka mõistma. Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab sellest rääkida oma lähedastele. Kui teil ei ole olemas kohe kõiki vastuseid, saate need välja selgitada.

Allikad

1. https://www.babysits.ee/kogukond-ressursid/697/lapsed-ja-tehnoloogia-plussid-ja-miinused/
2. https://kajakallas.ee/blogi/lapsed-ja-tehnoloogia/
3. https://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/miks-laste-ekraaniaega-peaks-hoolikalt-piirama?id=85331271
4. https://noor.targaltinternetis.ee/sotsiaal-vorgustikud/ - piltid
5. https://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/
6. https://www.targaltinternetis.ee/lapsevanematele/
7. https://tarkvanem.ee/digimaailm/

Õpilepingu ja õpitu analüüs

Minu meeles kõik mida ma tahaksin saavutada ma saavutasin ning sain isegi rohkem. Minu eesmärk oli päris lai: midagi uut õppida ja proovida ning ka vaadata kuidas teised tulevased õpetajad sellega hakkama saavad. Ma proovisin päris palju uut keskkonnad ja lugesin mõned huvitavad blogid. Kasutasin just need strateegiad mis ma pani kirja õpilepingus, uurisin ja proovisin kasutada lingid ka juhul kui ma pole kasutanud seda kodutöös. Minu hindamiseks oli "Mulle on piisav kui pärast kursust ma salvestan 2-3 lingid endale mis ma olen kindel et hakkan kasutada pärast kursust ka, mitte ainult kodutööde tegemiseks. See oleks mulle tõestus". Tegelikult ma sain kindlasti rohkem kui 2-3 lingid mis ma kasutan pärast seda ainet. Olulisem on see et mul ärkas suur huvi selle teema kohta, eriti kui ma tegi õpistsenaarium ja uurimistöö analüüsi. Kuna ma tahan matemaatika õpetajaks saada ma alati tundsin et matemaatikas pole võimalik palju asjud teha teisiti, sest teemad on päris konkreetselt ja rangelt struktureeritud. Mul alati oli suur huvi digitaalse keskonnate vastu, algul ma läksin ttü programmeerijaks, aga katkestasin suure tervise probleemide tõttu (ka programmeerimine oli mitte piisavalt loov). Praegu olen väga inspireeritud kahe minu huvialade, õpetamise ja arvuti (ning erinevate digitaalse asjade), kombineerimiseks.

Nagu väga hästi ütles Astrid Randoja haridustehnoloogia on sellest et "kas ma julgen katsetada" ning see aine kindlasti julgestasin mind proovida.

Õpiväljundid kursuseprogrammist:

• analüüsib ja hindab IKT vahendite sobivust ning nende kasutamise võimalusi õppeprotsessis;
• analüüsib enda haridustehnoloogilisi pädevusi;
• kasutab erinevaid IKT võimalusi õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel.

Need ma saavutasin ülesannete tegemisest edidaktikumis.

Mis minu jaoks töötas ja miks?
Minu jaoks töötas ülesannete tegemine. Selle aine ülesanded oli kõik huvitavad ning pakkusid piisavalt väljakutset ning õpetasid midagi uut. Võib olla isegi kõige parem koostatud kodutööd pedagoogika ainetes.
Mis mitte ja miks?
Tegelikult midagi mis ei töötanud ei tulnud meelde. Mõned asjad ma ise tegi keerulisem kui nad tegelikult oli aga see oli ainult minu nõrgade küljede tõttu.
Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed?
Minu tugevad küljed on uudishimu ja struktureeritus. Ka minu pedagoogika armastus :)
Minu nõrgad küljed on minu isoleerimine ja prokrastineerimine (mis mõnikord ka nullib minu struktureeritus).
Mida ma peaksin järgmisena tegema?
Järgmisel aastal ma tahaksin leida töö koolis ja ma kindlasti hakkan kasutada lingid mis ma sain sellest ainest. Mõned neist on eriti hea tunni planeerimiseks, nagu see mis Ksenia kasutas. Minu praeguseks eesmärgiks haridustehnoloogias on uued teadmised kasutada tavaelus ning arendada oskused nendega seotud (nagu uurida rohkem erinevate digikeskkonnate tööristad)

Õpistsenaarium

Õppeaine: Matemaatika

Klass: 5

aga võiks olla ka teised, sest mängus on 4 erinevad raskusetaset. Valisin 5. klass sest laagri kooli õppekaval (ma oli seal praktikas) see oli klass kus õpilased on juba oodatud vabalt liita ja lahutada peas. Ka mul oli õpilane 5st klassist ja ma umbes tean tema taset mis tegi raskusetase valikut kergem. 

Teema: Naturaalarvude liitmine ja lahutamine

Lõiming teiste ainetega: kahjuks ei ole

Teoreetiline taust: Milliseid IKT- ja teisi vahendeid kasutatakse õppetegevuse läbiviimiseks? Miks on valitud just need vahendid?

On vaja 1 mobiiltelefon pingis, kuhu saad alla laadida app. See link on näidis, android ja iphone mõlemad sobivad (tegelikult app peab osta aga on ka tasuta versioon kus on ainult liitmine ja lahutamine, mille me just kasutame). App on piisavalt väike (200mb). Kahjuks seal on reklaam enne mängu, aga ma mängisin mitu korda abikaasaga et testida ja midagi kohutav seal polnud. 4 erinevad raskusetaset - väikesed arvud (1-10), arvud kahe numbritega, eelmine pluss natuke raskem ja on ka negatiivsed arvud, 3-numbriline arvud. Meile sobib teine raskusetase "medium".

Häälestus ehk sissejuhatus teemasse:

See tund peab olema pärast naturaalarvude lahutamise ja liitmise teemad on võetud. 

Alguseks kordame lühidalt need kaks teemad ja meenutame kõik koos nende omadused/seadused. Tunni lõpus teeme liitmise ja lahutamise mängu.

Tegevuse põhiosa:

Kõigepealt meenutame reeglid. Siis teeme mängu:

Vajadusel õpetaja liikub natuke õpilast et ideaalselt ühes pingis istusid lapsed sama tasemega. Õpetaja kirjutab appi nimi tahvlil ja aitab õpilasi seda alla laadida ning seletab kuidas mängu alustada ja selle reeglid. Üks mäng kehtib 1 minut või 10 punktini (10 punkti on mängureegel ja seda ei saa muuta, 1 minut on et teha seda kiirem, on võimalik muutuda). Need kes võitsid tõusevad püsti. Esimesed 12 mängivad uuesti, siis 6 ja lõpus jäävad 3 kes ongi võitjad. Võib olla neile kes on matemaatikas nõrk annan võimalust teha esimest raskusetaset, aga see on väga lihtne ja võib olla oleks ebaõiglane teha niimoodi. Ka üks variant on teha 2 "liigid" raskusetase baasil.

Kokkuvõte ja hindamine:

Kuna mäng ise on päris lühike, teistel pole palju aega et saada igavaks, aga igaks juhuks pean mõelda sellest mida teised kes ei taha rohkem mängida või vaadata kuidas teised võistlevad saavad teha. Ka pean igaks juhuks mõelda sellest kuidas vältida suurt konkurentsivõime, ja selle negatiivsuse, kui klassis on sellised lapsed. Hindamist pole, sest see oleks kordamistund, aga tagasiside võimalus peab alati olla olemas.

Lõpus (ainult väga tunni lõpus kaose vältimiseks :)) kõik saavad kommi et lõpetada tund positiivselt.

Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Uurimistöö andmed:

"Gümnaasiumiastme õpetajate hinnang suhtumisele nutiseadmete kasutamisele tunnis ja olemasolule koolis lõuna-eesti koolide näitel.", Triin Haansaar, 2017, Tartu.

https://web-proxy.io/proxy/dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57366/hansaar_triin_ba.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Probleemipüstitus

Õpetajate suhtumine nutiseadmete kasutamisse tunnis ja nende olemasolule koolis

Uurimisküsimused

1. Milline on gümnaasiumiastme õpetajate suhtumine nutiseadmetesse nende endi hinnangul?
2. Milline on gümnaasiumiastme õpetajate suhtumine nutiseadmete kasutamisse tunnis?
3. Kuidas on seotud hinnang kooli digivahendite olemasolule õpetajate suhtumisega nutiseadmetesse ja nende kasutamisse tunnis?

Eesmärk

Selgitada välja koolide gümnaasiumiastme õpetajate suhtumine nutiseadmete kasutamisse tunnis ja seos digivahendite olemasolule koolis ning suhtumise vahel nende endi hinnangul. 

Uurimistöö struktuur

Tiitelleht, sisukord, sissejuhatus. Teoreetiline osa: teoreetiline ülevaade, põhimõisted (suhtumine, nutiseade), varasemad uurimused õpetaja suhtumisest nutiseadmete kasutamisse (eraldi positiivne ja negatiivne suhtumine) ja seoses suhtumisega ja digivahendite olemasolule koolis, uurimuse eesmärk ja uurimisküsimused. Metoodika: valim, mõõtevahend, protseduur. Tulemused, arutelu (töö piirangud, rakendatavus), kokkuvõtte eesti ja inglise keeles, tänusõnud, autorsuse kinnitus, kasutatud kirjandus, lisad.

Uurimistöö metoodika (miks kasutati just sellist uurimismeetodit), uuringustrateegia info, valim jm oluline).

Kasutati kvantitatiivne uurimismeetod, sest kvantitatiivne uurimismeetod põhineb varasematel uurimustel ja teooriatel, mille eesmärgiks on saada üldistatavad andmed, mis esitatakse arvudena, et teha statistilist analüüsi. Mõõtevahendina kasutati ankeeti kus oli võimalus valida viie erineva vastuse variandi vahel (ei nõustu üldse, pigem ei nõustu, mõneti nõustun ja mõneti mitte, pigem nõustun, nõustun täielikult). Uurimuse valimi moodustasid seitsme Lõuna-Eesti koolide gümnaasiumiastme õpetajad, autor sai 71 täidetud anketi mille ta kasutas oma töös.

Mida sisaldab töö teoreetiline ja empiiriline osa? Millised sisulised teemad leiavad käsitlemist? Kuidas on kahe osa kooskõla? 

Teoreetiline annab peamine info töö kohta (uurimis eesmärk, küsimused, põhimõisted) ja ülevaade varasematest uurimustest kahest perspektiivist - positiivne ja negatiivne suhtumine nutiseadmete kasutamisse. Empiiriline osa sisaldab metoodika ja tulemused. Tulemused käsitlevad rohkem teemad kui teoreetiline osa, näiteks kui tihti õpetajad kasutavad nutiseadmed, nende hinnangud olemas olevate digivahendite ja reeglite olemasolule koolis jne. Osad on kooskõlas, kõik teoreetiline osa on seotud empiirilise osaga ja uurimisküsimused on vastatud.

Peamised uurimistulemused.

Uurimistööl oli palju erinevaid tulemusi ja on parem lugeda seda otseselt tööst, aga kui peamiseks me peame uurimiskütimuste vastused, siis:

1. Õpetajate hinnangul üldine suhtumine nutiseadmetesse on kõrgemalt hinnatud väited: nutiseadme kasutamine ei hirmuta mind; nutiseadme kasutamine aitab mul tegeleda uute tehnoloogiatega; nutiseadme kasutamine annab õpetajatele palju multimeedium materjale ja nutiseadme kasutamine ei muuda mind närviliseks. Kui õpetajal on positiivne kogemus olemas ja ta on varem kasutanud nutiseadet aitab see tal tegeleda uute tehnoloogiatega ja seadmete kasutamine ei hirmuta teda.
2. Hinnangute kaardistamisel oli õpetajate hinnangul suhtumine nutiseadmete kasutamisse tunnis kõrgemalt hinnatud väidetel: nutiseadmega on võimalik anda kiiret tagasisidet; nutiseadme kasutamine lubab mul jagada õppematerjale teiste õpetajatega; ma ei ole väsinud tehnoloogia kasutamisest klassis; nutiseade annab mulle rohkem võimalusi, et õpetada oma õpilastele uusi asju; ma tunnen ennast mugavalt, kui kasutan õpetamises nutiseadmeid; nutiseadmega saavad õppijad näidata oma iseseisva õppimise oskusi; nutiseade paneb õpilasi aktiivsemalt tunnis osalema.
3. Uuringu tulemustest tuli välja oluline statistiline seos suhtumises nutiseadmete kasutamisse ja digivahendite olemasolule koolis. Oluline seos oli väitega kiire Wifi olemasolu kohta koolis. Samuti leiti uurimuse tulemustes oluline seos suhtumises nutiseadmete kasutamisse ja digivahendite olemasolule koolis väitega, mis oli nutiseadmete kättesaadavuse kohta koolis. 

Uus teadmine minu jaoks

Tulemused oli peamiselt oodatav, aga kuna ma veel õpetajana ei töötanud ja nutiseadmed praegu on suur osa meie elust oli väga huvitav lugeda kuidas teised õpetajad sellega hakkama saavad. Mul on tunne et autor kasutas ainult eesti keelsed kooliõpetajad sest ma tean et vene koolides praegu olukord nutiseadmetega on erinev ja üldiselt eesti keelsed koolid tavaliselt on kaasaaegsem.

Mida oleks võimalik ja huvitav selle töö põhjal edasi uurida?

Minu meeles järgmine etapp uurimiseks pärast seda oleks "millised seadmed ja millistes ainetes". See oleks huvitav teema sest erinevad ained vajavad erinevad lähenemisviisid ning mitte kõik nutiseadmed on sama effektiivsuga. Selle uurimistöö tulemustes on natuke infot selle teema kohta juba saadud - milline nutiseade enim motiveerib õppijaid õpetajate hinnangul: 56% ankeedile vastanud õpetajatest valis nutitelefoni; ankeedile vastanud õpetajatest 34% valis tahvelarvuti; 6% ankeedile vastanud õpetajatest valis interaktiivse tahvli ja ankeedile 3% vastanud õpetajatest valis elugeri.

Minu õpikeskkonnad

Mõiste "personaalne õpikeskkond" all ma saan aru kõik mis ümbritseb ja toetab minu õppimisprotsess nii ülikoolis kui ka tavaelus. Keskkonnad mille kaudu ma saan, jagan, analüüsin, õppin info ja teen erinevad ülesanded.

Kasutasin mõistekaarti loomiseks mindmeister sest mulle meeldis selle disain ja täpsus. Üks suur miinus oli see et palju funktsioonide kasutamiseks oleks vaja osta suurem versioon. Oleks väga huvitav kasutada ka prezi, aga selleks ülesandeks tundis et mindmeister on parem kuna kõik seosed on kergesti nähtav. Ei tea veel milleks aga kindlasti tahan tulevikus proovida kasutada prezi ka.

Mõistekaardi link

Digipädevuste eneseanalüüs

Analüüsin pigem minu tavaelu, sest ainuke õpetamiskogemus mis ma oman on koduõpetaja viimase aasta jooksul. Ka osa "educational community" ma ignoreerin, sest mul ei ole kogemust õpetajatega tegelemisega väljaarvates kui ma ise olen õpilane.

Tegelikult pärast ma juba hakkasin teha see ülesanne ma sain aru et mul on rohkem digitaalset kogemust kui ma arvasin, sest õpetamine ei pea olla ainult koolis. Mul ei ole kogemust õpetajana koolis, aga mängin palju erinevad online arvutimängud kus ma tegelikult tegin need asjad mis ma nüüd pean analüüsida päris palju, seahulgas erinevad esitlused, juhendid, õpetasin individuaalselt, organiseerisin 25+ inimesi koostööd ning üldiselt igal võimalusel leidsin viisid et õpetada või organiseerida midagi juba palju aastad (õpetaja on ju eluviis mitte amet :)). Enne seda ainet ma ei mõelnud sellest et see ka saab olla mingi kogemus mis ma saan ülikooli raames kasutada, ning palju inimesed, eriti need kes on vanem, ei võtta seda tõsiselt, aga kui ma hakkasin analüüsida kust ma võtan pädevuste hinded sain mingi "Aha!" hetk.

1. Professionaalne kaasamine

1.1. Organisatsiooniline suhtlus - B2

1.2. Professionaalne koostöö - A1
1.3. Peegeldav praktika - B1
1.4. Digitaalne pidev professionaalne areng - A2

Kasutan palju erinevad digitaalsed suhtlus keskkonnad ning on avatud koostööle, aga tavaliselt ma eelistan töötada üksi. Peale suhtlust, kasutan väga tihti erinevad seadmed nagu excel või word ning nende jagamise ja koostöö funktsiooni, nii ülikoolis kui ka tavaelus. Ka tihti kasutan teised erinevad veebikeskkonnad nagu näiteks logid mis näitavad mida minu kaaslased ja mina ise teeme ja analüüsin need, et leida parem tegelemise viisid. Seega punktid kus on oluline minu oma oskuste tase on tundlikult kõrgem kui koostöö punktid.
Organisatsiooniline suhtlus on isegi B2 sest ma tegelen sellega mitu aastad, kuigi see ei ole seotud otseselt kooliga, ja tunnen end väga kindel selles punktis. Arenen selles pidevalt ka, sest et analüüsida ja õpetada midagi ma pean alguseks ise seda aru saada kõrgel tasemel ning palju veebikeskkonnad on täis väga erinevate töövahenditega mis ei ole pinnal, peaaegu iga kord kui kasutad mingi veebikeskkond või programm leiad mingi uus tööriist uurimiseks.

2. Digitaalsed ressursid

2.1. Digitaalsete ressursside valimine - B1
Tavaliselt mul ei ole raskusi digitaalsete ressursside valimisega, kui ma saan aru mis on õpilase õppimisstiil.

2.2. Digitaalsete ressursside loomine ja muutmine - A2
2.3. Digitaalsete ressursside haldamine, kaitsmine ja jagamine - A1
Haldamine ja jagamine ei ole raske, aga peamiselt ma ei mõtle palju kas litsents on avatud ja kuidas see mõjutab minu kasutamist. See on midagi kus minu tase on algeline.

3. Õpetamine ja õppimine

3.1. Õpetamine - A1
Tavaliselt erinevad digitaalsed seadmed ongi millega ma tegelen ning seetõttu mul ei ole kogemust ja oskust kuidas ma saan integreerida neid õpetamisprotsessi, nad on juba protsessi peamine osa.

3.2. Juhendamine - B2
See on midagi millega ma olen tuttav ja kuna inimesed kellega ma tegelen on tavaliselt täiskasvanud, nad vajavad peamiselt suunamist õigele teele.

3.3. Koostöös õppimine - B1
Eelistan õppida üksi, aga saan teha seda teiste inimestega digitaalse keskkonnade kaudu. See on ka palju mugavam kui päriselus suhtlemine.

3.4. Isereguleeritav õppimine - A2
Ise osalesin isereguleeritav õppimiseks õppijana, aga pole kogemust kasutamisega õpetajana.

4. Hindamine

4.1. Hindamisstrateegiad - A1
4.2. Tõendite analüüsimine - A1
4.3. Tagasiside ja planeerimine - A1

Pole veel kokku puutunud teiste inimeste tööde hindamisega.

5. Õppijate võimaldamine

5.1. Juurdepääsetavus ja kaasamine - A2
5.2. Eristamine ja isikupärastamine - A1
5.3. Aktiivselt kaasa lööma õppijaid - B1

Ma ei tea veel mingi digitaalse keskkonna kus ma saan personaliseerida õppematerjal (välja arvates muidugi mitu eraldi versioonid tegemist). Võiks olla sest ma tavaliselt tegelen kas eraldi ühe õpilasega ja sellisel juhul ma saan adapteerida ühele inimesele või täiskasvanutega grupis, kellel pole erivajadust. Aga see on huvitav teema ja minu eesmärgiks oleks midagi sellist leida. Kui ma keegi õpetan me oleme alati protsessi võrdsed osad ja õpilased osalevad selles aktiivselt, mis minu juhul on kergem teha kui kooliõpetajana.

6. Õppijate digitaalse kompetentsi hõlbustamine

6.1. Info- ja meediapädevus - B1
Kõik selles punktis on oskused mis ülikool annab meile peaaegu igas aines ning praegu tunnen end päris kindel usaldusväärse info otsimisega.

6.2. Digitaalne suhtlus ja koostöö - B1
Olen palju rohkem kindel digitaalsel suhtlemisel ja koostööl kui reaalse elu suhtlemisel.

6.3. Digitaalse sisu loomine - A1
6.4. Vastutustundlik kasutamine - A2
Autoriõigused ja litsentsid on minu nõrk koht, seetõttu panin A1 digitaalse sisu loomiseks. Ma saan aru et teiste inimeste töid et tohi kasutada ilma viitamist, aga minu teadmised sellel valdkonnal on päris pealiskaudsed. Tehnilisel osal mul pole probleemi digitaalse sisu loomisega ja selle sobivuse kontrollimisega.

6.5. Digitaalne probleemide lahendamine - A2

Õpileping

Teema – Mida ma soovin (ainest lähtuvalt) õppida? Mis valdkond?
Selles aines ma tahaksin õppida ja uurida rohkem mismoodi veel ma saan materjali esitada nii et see oleks huvitav. See koduleht on hea näide kuidas ma saan seda harjutada.

Eesmärgid – Mis on minu eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?

Minu eesmärk on midagi uut õppida ja proovida ning ka vaadata kuidas teised tulevased õpetajad sellega hakkama saavad. Tahan õppida huvitavad viisid materjali esitamiseks sest see on oluline tingimus et lastel oli motivatsioon ainet õppida.

Strateegiad – Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
Teha kodused tööd, uurida porfooliod ja kõik õppematerjalid. Vaatada läbi mingil määral kõik lingid mis õpetaja lisasid kursusel, proovida kuidas see töötab.

Vahendid/ressursid – Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
Kursus e-didaktikumis (lingid, õppematerjalid. kodutööd), minu ja kaaslaste blogid.

Hindamine – Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?
Minu eesmärk ei ole midagi mis ma saan "saavutada", kuna uute asjade õppimine on lõpmatu protsess. Mulle on piisav kui pärast kursust ma salvestan 2-3 lingid endale mis ma olen kindel et hakkan kasutada pärast kursust ka, mitte ainult kodutööde tegemiseks. See oleks mulle tõestus.