Haridustehnoloogilise uurimistöö analüüs

Uurimistöö andmed:

"Gümnaasiumiastme õpetajate hinnang suhtumisele nutiseadmete kasutamisele tunnis ja olemasolule koolis lõuna-eesti koolide näitel.", Triin Haansaar, 2017, Tartu.

https://web-proxy.io/proxy/dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/57366/hansaar_triin_ba.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Probleemipüstitus

Õpetajate suhtumine nutiseadmete kasutamisse tunnis ja nende olemasolule koolis

Uurimisküsimused

1. Milline on gümnaasiumiastme õpetajate suhtumine nutiseadmetesse nende endi hinnangul?
2. Milline on gümnaasiumiastme õpetajate suhtumine nutiseadmete kasutamisse tunnis?
3. Kuidas on seotud hinnang kooli digivahendite olemasolule õpetajate suhtumisega nutiseadmetesse ja nende kasutamisse tunnis?

Eesmärk

Selgitada välja koolide gümnaasiumiastme õpetajate suhtumine nutiseadmete kasutamisse tunnis ja seos digivahendite olemasolule koolis ning suhtumise vahel nende endi hinnangul. 

Uurimistöö struktuur

Tiitelleht, sisukord, sissejuhatus. Teoreetiline osa: teoreetiline ülevaade, põhimõisted (suhtumine, nutiseade), varasemad uurimused õpetaja suhtumisest nutiseadmete kasutamisse (eraldi positiivne ja negatiivne suhtumine) ja seoses suhtumisega ja digivahendite olemasolule koolis, uurimuse eesmärk ja uurimisküsimused. Metoodika: valim, mõõtevahend, protseduur. Tulemused, arutelu (töö piirangud, rakendatavus), kokkuvõtte eesti ja inglise keeles, tänusõnud, autorsuse kinnitus, kasutatud kirjandus, lisad.

Uurimistöö metoodika (miks kasutati just sellist uurimismeetodit), uuringustrateegia info, valim jm oluline).

Kasutati kvantitatiivne uurimismeetod, sest kvantitatiivne uurimismeetod põhineb varasematel uurimustel ja teooriatel, mille eesmärgiks on saada üldistatavad andmed, mis esitatakse arvudena, et teha statistilist analüüsi. Mõõtevahendina kasutati ankeeti kus oli võimalus valida viie erineva vastuse variandi vahel (ei nõustu üldse, pigem ei nõustu, mõneti nõustun ja mõneti mitte, pigem nõustun, nõustun täielikult). Uurimuse valimi moodustasid seitsme Lõuna-Eesti koolide gümnaasiumiastme õpetajad, autor sai 71 täidetud anketi mille ta kasutas oma töös.

Mida sisaldab töö teoreetiline ja empiiriline osa? Millised sisulised teemad leiavad käsitlemist? Kuidas on kahe osa kooskõla? 

Teoreetiline annab peamine info töö kohta (uurimis eesmärk, küsimused, põhimõisted) ja ülevaade varasematest uurimustest kahest perspektiivist - positiivne ja negatiivne suhtumine nutiseadmete kasutamisse. Empiiriline osa sisaldab metoodika ja tulemused. Tulemused käsitlevad rohkem teemad kui teoreetiline osa, näiteks kui tihti õpetajad kasutavad nutiseadmed, nende hinnangud olemas olevate digivahendite ja reeglite olemasolule koolis jne. Osad on kooskõlas, kõik teoreetiline osa on seotud empiirilise osaga ja uurimisküsimused on vastatud.

Peamised uurimistulemused.

Uurimistööl oli palju erinevaid tulemusi ja on parem lugeda seda otseselt tööst, aga kui peamiseks me peame uurimiskütimuste vastused, siis:

1. Õpetajate hinnangul üldine suhtumine nutiseadmetesse on kõrgemalt hinnatud väited: nutiseadme kasutamine ei hirmuta mind; nutiseadme kasutamine aitab mul tegeleda uute tehnoloogiatega; nutiseadme kasutamine annab õpetajatele palju multimeedium materjale ja nutiseadme kasutamine ei muuda mind närviliseks. Kui õpetajal on positiivne kogemus olemas ja ta on varem kasutanud nutiseadet aitab see tal tegeleda uute tehnoloogiatega ja seadmete kasutamine ei hirmuta teda.
2. Hinnangute kaardistamisel oli õpetajate hinnangul suhtumine nutiseadmete kasutamisse tunnis kõrgemalt hinnatud väidetel: nutiseadmega on võimalik anda kiiret tagasisidet; nutiseadme kasutamine lubab mul jagada õppematerjale teiste õpetajatega; ma ei ole väsinud tehnoloogia kasutamisest klassis; nutiseade annab mulle rohkem võimalusi, et õpetada oma õpilastele uusi asju; ma tunnen ennast mugavalt, kui kasutan õpetamises nutiseadmeid; nutiseadmega saavad õppijad näidata oma iseseisva õppimise oskusi; nutiseade paneb õpilasi aktiivsemalt tunnis osalema.
3. Uuringu tulemustest tuli välja oluline statistiline seos suhtumises nutiseadmete kasutamisse ja digivahendite olemasolule koolis. Oluline seos oli väitega kiire Wifi olemasolu kohta koolis. Samuti leiti uurimuse tulemustes oluline seos suhtumises nutiseadmete kasutamisse ja digivahendite olemasolule koolis väitega, mis oli nutiseadmete kättesaadavuse kohta koolis. 

Uus teadmine minu jaoks

Tulemused oli peamiselt oodatav, aga kuna ma veel õpetajana ei töötanud ja nutiseadmed praegu on suur osa meie elust oli väga huvitav lugeda kuidas teised õpetajad sellega hakkama saavad. Mul on tunne et autor kasutas ainult eesti keelsed kooliõpetajad sest ma tean et vene koolides praegu olukord nutiseadmetega on erinev ja üldiselt eesti keelsed koolid tavaliselt on kaasaaegsem.

Mida oleks võimalik ja huvitav selle töö põhjal edasi uurida?

Minu meeles järgmine etapp uurimiseks pärast seda oleks "millised seadmed ja millistes ainetes". See oleks huvitav teema sest erinevad ained vajavad erinevad lähenemisviisid ning mitte kõik nutiseadmed on sama effektiivsuga. Selle uurimistöö tulemustes on natuke infot selle teema kohta juba saadud - milline nutiseade enim motiveerib õppijaid õpetajate hinnangul: 56% ankeedile vastanud õpetajatest valis nutitelefoni; ankeedile vastanud õpetajatest 34% valis tahvelarvuti; 6% ankeedile vastanud õpetajatest valis interaktiivse tahvli ja ankeedile 3% vastanud õpetajatest valis elugeri.