e-portfoolio: Turvaline ja tark tehnoloogia kasutamine

Lapsed ja tehnoloogia – võimalused, ohud ja turvalisus

Praegu tehnoloogiad on oluline osa inimese igapäevas elus, nii lapse kui täiskasvanu. Nutiseadmed ja internet annavad palju võimalusi aga samal ajal toovad kaasa ohud.

Alguseks räägime plussidest. Kõige silmanähtav on kontakt igal ajal igal kohal ja võimalused mis selline kiire ühendus toob kaasa. Isegi praegu kui meil on karantiin riigis tehnoloogiad aitavad meile õppida ja olla kontaktis õpetajaga samal tasemel nagu enne. Me teeme kodutööd, saame tagasisidet ja õppematerjalid erinevate digikeskkondade kaudu. Koolis näiteks e-kooli kaudu vanemad näevad oma laste õppimise saavutused ja saavad tõhusalt kooliga kontaktis olla. [1]

Teiseks suureks plussiks on keele- ja suhtlemisoskused. Uuringud on näidanud, et teatud rakenduste kasutamine tahvelarvutites võib parandada laste sõnavara. Samuti usutakse, et tahvelarvutid võivad aidata edendada laste keelekasutust ja sotsiaalset suhtlust [1]. Ma tean palju inimesi kes õppis inglise keelt arvutimängude, televiisori jne abil. Mina ise olen selles hulgas ja väga suur osa minu sõnavarast tuli mängudest.

Tehnoloogias on ka palju miinuseid, peamiselt tervise perspektiivist, aga ma arvan et plussid on väga olulised ja avavad inimestele palju võimalusi kõike elusfäärides.

Üks väga suur tehnoloogia oht on sõltuvus. Üldiselt kui me analüüsime miinuseid me näeme et peamised probleemid on seotud nutiseadmete liigse kasutamisega. On leitud, et kui kiiresti arenevat aju (ja meie aju areneb kuni 21 aastani!) stimuleerida liigselt tehnoloogia abil, siis tekivad probleemid tähelepanu ja kognitiivse arengu osas, samuti kahjustab see õppimisvõimet, suurendab impulsiivsust ja vähendab enesekontrollivõime. Niinimetatud digitaalne dementsus vähendab tähelepanu ja süvenemise võimet ning mälu. Kuid tänapäeval võib jääda mulje, et me ei pea oma ajusid üldse faktidega koormama, kuna kogu info on paari hiirekliki kaugusel kättesaadav. See aga suurendab üldist pinnapealsust info omandamisel ning halvendab võimet seoseid luua. [3]

Lisage selle see et 2015. aastal tehtud uuringus leiti, et keskmine inimene vaatab oma internetti ühendatud telefoni rohkem kui 200 korda päevas, see teeb umbes iga viie minuti tagant [2]. On silmanähtav et peaaegu kõike digitaalse probleemide juureks on see kui kergesti tehnoloogiad võtavad üle meie elu.

Iga asi on mürk ja miski pole mürgita, ainuüksi doos muudab selle millekski mürgituks (mürgiseks).
—Paracelsus

Kaiseri fondi poolt avaldatud uuringu põhjal ei jälgi 60% vanematest seda, kuidas lapsed tehnoloogia seadmeid kasutavad ning 75% lastest on nende kasutamine lubatud ka magamistoas. Piiramatu tehnikaseadmete kasutamine loob olukorra, et lapsed vaevlevad krooniliselt ebapiisava une käes ning see mõjutab nende emotsionaalset seisundit, akadeemilisi saavutusi ja üldist tervist [3]. Oluline on sisse viia digitaalsete seadmete kasutuskeeld 30 minutit enne magamaminekut, kuna selliste seadmete kasutamine võib meie aju stimuleerida. [1]

Ka üheks probleemiks seotud tehnoloogiaga on vähenenud kehaline aktiivsus ja ülekaalulisus. Professor Andrew Prentice on kommenteerinud BBC uudistele juba aastal 2002, et 21.sajandi lapsed võivad olla esimene põlvkond, kelle eluiga ei ületa nende vanemate oma ning suur roll selles olukorras on sellel, kui suure osa aega veedavad lapsed teleka ja arvuti ees istudes. [3]

Üks väga suur tehnoloogia miinus mis ei ole seotud liigse nutiseadmete kasutamisega on küberohutus [1]. Internet oli tehtud peamiselt täiskasvanutele ja seal on palju asjud mis ei ole lastele eakohased. Nutitelefoni või tahvelarvutit kasutavad lapsed on eriti suures ohus kui neil lubatakse kasutada sotsiaalmeedia rakendusi.

On oluline aru saada et arvuti ja teised nutiseadmed, sotsiaalmeedia jne on samasugune vara nagu kodu, auto jne. Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab [5]. Seega on oluline jälgida oma andmete ja nutiseadmete turvalisust.

Mõned üldised nõuanded arvuti turvalisuseks [5]:

Paigaldage arvutisse viirusetõrjetarkvara, kasutage ja uuendage seda
Laadige regulaarselt alla operatsioonisüsteemi ja rakendusprogrammide uuendusi ja täiendusi
Suhtuge ettevaatusega kõigesse, mida internetist alla laete, kui vähegi võimalik, üritage kontrollida selle päritolu
Ärge avage tundmatutelt saatjatelt tulnud meili manuseid ega veebilinke, sõpradel aga paluge üle seletada, mida nad täpselt saatsid
Kasutage tugevaid paroole
Ärge jagage kergekäeliselt oma isiku-, kontakt- ega juurdepääsu andmeid
Logige end administraatorina sisse ainult siis, kui see on hädavajalik

Õpetaja (täiskasvanu) roll õpilaste/noorte IKT kasutamisel.

Täiskasvanute peamine roll on laste juhendamine turvaliseks nutiseadmete kasutamiseks.

Spetsialistid leiavad, et internetisõltuvuse arengu ennetamiseks ning digivahenditest saadava kasu soodustamiseks tuleks juba varakult lastele teadlikku digivahendite ja interneti kasutamist õpetama asuda. Digimaailmal on suur mõju laste mõtte- ja tundemaailma kujunemisel: mida nad väärtustavad, kuidas ja mida õpivad jne. Samas ei maksa alahinnata vanemate mõjukust – kõige olulisemad mõjutajad lapse elus on siiski ikka ja alati tema vanemad. [7]

Soovitused lapsevanemale oma lapse interneti ja nutivahendite heaks kasutamiseks [7]:

Pidage meeles, et see, mida olete õpetanud lapsele heaks inimeseks olemisest, kehtib ka digitaalses maailmas. Selgitage oma lapsele, et internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus, lasteaias või koolis.
Eeskuju kasvatab rohkem kui õpetussõnad. Arvestage, et laps jäljendab teie käitumist – jälgige, kuidas ja kui sageli ise internetis olete, mida seal teete, millist eeskuju annate.
Oskus ise digimaailmas hakkama saada on hädavajalik ja eeldab õppimist. Hoidke ennast digimaailma arengutega kursis. Harige ennast selles, millised võimalused ja riskid interneti ja nutiseadmete kasutamisega võivad kaasneda ja rääkige neist oma lapsega.
Tuvastage veebilehed, mida soovite, et teie laps külastaks. Internetis on palju lapsele eakohaseid ja harivaid veebilehti, mis pakuvad võimalusi õppimiseks ja mängimiseks.
Leppige lapsega kokku reeglid interneti ja nutiseadmete kasutamises ning jälgige ka nende mõlemapoolset täitmist. Kui ostate või annate lapsele kasutada uue nutiseadme, siis leppige kohe kokku ka selle kasutamise reeglites. Kokkulepitud reeglid tuleks koostada vastavalt lapse vanusele ning ajakohastada lapse kasvades ja tema oskuste ja teadmiste suurenedes.
Tegutsege lapsega koos ka digitaalmaailmas. Tundke huvi lapse tegemiste vastu internetis – külastage koos samu veebilehti, sotsiaalvõrgustikke, mängige talle meeldivaid mänge. Vestelge temaga, miks talle mingi keskkond või tegevus võrgus meeldib.
Olge ka ise sotsiaalmeedias pädev. Tundke huvi, milliseid rakendusi (äppe) ja teenuseid teie pereliikmed, sugulased ja tuttavad kasutavad. Võib juhtuda, et nii mõnegi veebikeskkonna või rakenduse proovimisel hakkate paremini mõistma nii sotsiaalmeediat kui ka põhjust, miks teie laps seda naudib.
Olge oma lapsega seotud sotsiaalmeedias, kuid austage tema privaatsust ka seal. Arutage lapsega, millisel viisil tema sooviks teie ja teiste pereliikmetega olla seotud sotsiaalmeedias ja millist informatsiooni, sealhulgas fotosid ja videoid, lapsel endast ja oma pereliikmetest on mõistlik jagada. Ka ise fotode ja videote üleslaadimisel arvestage lapse huvidega ning küsige lapselt enne luba, kui foto temast internetti üles riputate.
Alati proovige enne mõista, kui hakkate hukka mõistma. Lapsel peab olema teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab sellest rääkida oma lähedastele. Kui teil ei ole olemas kohe kõiki vastuseid, saate need välja selgitada.